Nõuetelevastavus.

Töötajatel on õigus teatada asjaoludest, mis viitavad seaduse või sisekorraeeskirjade rikkumisele. Väline ombudsmani büroo võtab neid teateid vastu ja pakub õiguslikult kaitstud ja konfidentsiaalset kontakti väljaspool ettevõtet. Ta teavitab rikkumisest teatanuid nende õigustest ja sellest, kuidas edasi toimida. Ombudsmani büroo edastab rikkumisest teatamise teateid oma kontaktisikule ettevõttes ainult rikkumisest teatanud isiku nõusolekul. Teavitajaid ei tuvastata selle protsessi käigus. Ombudsmani büroo võib olla kaasatud protsessi usaldusisikuna. Ta on teavitajatele kontaktisikuna igal ajal kättesaadav.

Muuhulgas saavad ombudsmani bürooga ühendust võtta töötajad, tarnijad, müügipartnerid ja kliendid.

Ombudsmani büroo saab teateid seaduserikkumiste ja ettevõttesiseste rikkumiste kohta. Peamine eesmärk on majanduskuritegude, raamatupidamisalaste väärtegude ja vara kahjustamise uurimine ja tõkestamine. Kuid teatada saab ka sise-eeskirjade või inimõigustega seotud hoolsuskohustuse rikkumistest.

Jah. Ainult rikkumisest teataja otsustab, millist teavet ta ombudsmanile annab ja millise teabe peab ombudsman teises etapis ettevõttele edastama. Ainult teenuse mittesihipärase kasutamise ehk tahtlikult valeteabe esitamise korral on ombudsman volitatud teavet edastama ka vastu teataja tahtmist. Ombudsmani büroo selgitab seda esimese kontakti ajal.

Ei, ombudsmani büroo teenuseid saavad kõik kasutada tasuta.

Jah, rikkumisest teataja võib ombudsmaniga ühendust võtta ka anonüümselt. See kehtib siis, kui võtate ombudsmaniga esimest korda ühendust. Seejärel kaitseb ombudsmani büroo soovi korral teataja anonüümsust ettevõtte ees.

Iga teadet/vihjet uuritakse seadust ja sisekorraeeskirju järgides ning kõigi asjaosaliste huve arvestades. Selleks edastab ombudsmani büroo info pärast eelnevat kontrollimist tema kontaktisikule ettevõttes.

Rikkumisest teataja võib ombudsmanilt igal ajal küsida teavet tema küsimuse hetkeolukorra kohta. Hiljemalt pärast protsessi lõppu teavitatakse rikkumisest teatajat tulemusest ombudsmani büroo kaudu seadusega ettenähtud korras..

Ei, ombudsmani büroo ei või ametlikus ega kohtumenetluses rikkumisest teatajat esindada. Seetõttu ei saa ega tohi ombudsman astuda samme rikkumisest teataja individuaalsete õiguste või nõuete seaduslikuks jõustamiseks.

Jah. Ombudsmani büroo on iseseisev ja sõltumatu advokaat, kes ei allu ettevõtte juhistele, kuidas mingit asja käsitleda. Ombudsman otsustab pärast hoolsuskontrolli läbiviimist, kas ja mil määral võib ta asja ettevõttele edasi anda.

Esimese kontakti saab teha platvormi kaudu (kontaktilink), telefonikõne, meili, SMSi, posti teel või isikliku vestluse teel.

Jah. Iga töötaja esimene kontaktisik on jätkuvalt tema juht, töönõukogu ja kõik teadaolevad kontaktid.

Jah. Rikkumisest teataja on kaitstud. Rikkumisest teataja vastu suunatud kättemaksu ei tolereerita.

Mõningasele skeptitsismile vaatamata juhtub seda väga harva, et ombudsmanile esitatakse valeteateid. Sellegipoolest ütleb ombudsman vestluse alguses rikkumisest teatajale, et vihjeliini süsteemi väärkasutust ei sallita ning et ombudsman on kohustatud edastama teataja isikuandmed ettevõttele, kui süsteemi kuritarvitatakse tahtlikult, st teadlikult. Igal juhul ähvardavad töötajad distsiplinaartagajärjed, kui nad vihjeliini teenust tahtlikult kuritarvitavad.

Ombudsman tagab seadusjärgsete säilitamisnõuete ja andmekaitse eeskirjade järgimise. Kogutavad isikuandmed piirduvad rikkumisest teataja ja asjassepuutuva(te) isiku(te) isikuandmetega.

Ei. Kehtib süütuse presumptsioon. Iga vihjet uuritakse seadust ja sisekorraeeskirju järgides ning kõigi asjaosaliste huve arvestades. Alles pärast uurimise lõppu tehakse otsus võimalike meetmete kohta.

Kuni vihje on antud heade kavatsustega, s.t mitte tahtlikult valetades, ei pea rikkumisest teataja kartma mingeid tagajärgi.

Ei, ombudsmani büroo teenuse kasutamine on vabatahtlik. See on loodud täiendava võimalusena.

Jah. Obudsmani on alati võimalik kokkuleppel isiklikult külastada ja konfidentsiaalselt vestelda.

Jah

Jah. Hiljemalt pärast protsessi lõppu teavitatakse rikkumisest teatajat tulemusest ombudsmani büroo või ettevõte kaudu seadusega lubatud ulatuses.

Ei. Kui ombudsmani büroo kuulatakse tunnistajana üle kriminaal-, tsiviil- või muus menetluses, avaldab ta nõu küsiva teataja nime ja isiku vaid juhul, kui nii ettevõte kui ka teataja on selleks sõnaselgelt loa andnud.

Jah. Ombudsmani bürooga saab esialgu ühendust võtta täiesti konfidentsiaalselt. Ta teavitab rikkumisest teatajat tema õigustest vestluse alguses. Alles vestluse lõpus otsustab teataja, kas ja millisel kujul peaks info ettevõttele edastama.

Ombudsman edastab asja oma kontaktidele ettevõttes ilma rikkumises teatajat nimetamata. Kontaktmeeskond koosneb vanemtöötajatest õigus-, personali-, ettevõtte turvalisuse ja auditeerimise valdkondades.

Ombudsmani büroosse saab pöörduda ka siis, kui teataja ise on väärteo toime pannud. Ühelt poolt saab ombudsmani büroo teavitajale rääkida tema õigustest, teisalt suhtutakse vabatahtlikku ülestunnistusse positiivselt olemasoleva töösuhte raames ning sellel võib olla karistust kergendav mõju võimalikus hilisemas kohtumenetluses.

Ei. Ainult erandjuhtudel, mis on seotud raskete kuritegudega, on igaühel kohustus edastada kuriteo kohta käiv teave prokuratuurile.

Sellisel juhul saab ombudsman pöörduda otse ettevõtte juhtkonna poole.

Sellele ei saa vastata üldiselt. Kui mõned teated saavad lahendatud mõne tunni jooksul, samas kui mõned ulatuslikumad uurimised võivad kesta mitu nädalat.